✔ (/)
| Dic
-
: 430
2003 .
: 41 |
   ---
, Dic. | | |
| Tineoidea
Tallinn
: 245
2016 .
: 196 | ---
, - , -
, , -
, -
- -,
- -
, - | | |
PetrFadeev  - : 1042 2015 . : 642 | ---
: von der Borg/von der Borch/von der Burg/Borge. | | |
 - : 163 2016 . : 241 | #19 2019 12:10 19 2019 12:12 , . . , 1958 . -, , . "" ( ) , ( . "" ""), . .  Päts ? ---
Vires ex radicibus - . : . | | |
, -  : 18186 2010 . : 9163 | : [q] , 1958 . -[/q]
? ? ? 1958 , , . "" . , , , , , . . , , , - http://www.ra.ee/dgs/explorer.php , SAAGA . ( ), . , . ---
(), (), ()(), , , , (), , , , , , (), , Buck, Joa, Brinkmann, Kibbermann, ()(), , , , , , | | |
| Tineoidea
Tallinn
: 245
2016 .
: 196 | ---
, - , -
, , -
, -
- -,
- -
, - | | |
- : 163 2016 . : 241 | ---
Vires ex radicibus - . : . | | |
, - : 18186 2010 . : 9163 | #19 2019 15:18 19 2019 15:25 ---
(), (), ()(), , , , (), , , , , , (), , Buck, Joa, Brinkmann, Kibbermann, ()(), , , , , , | | |
| Tat-dream
: 17
2019 .
: 6
| , . . .
, . .
43 , . ? !
.
.
.
 | | |
| psyandr
: 4531
2013 .
: 2014 | #19 2019 21:03 19 2019 23:13 Läbi aastate, läbi kauguste...
15. jüunil 1941 sõitis 24 eesti pioneeri koos pioneeri-juhiga Artekki. Tallinna - Leningradi rongiga ületasid nad piiri ja sattusid noorest eesti st. Maailma *2), kus olid kinnistunud paljurahvuselise riigi inimeste vastastikused sotsialistlikud suhted. Koos lastega teistest vabariikidest ja oblastitest elasid eesti pioneerid Artekis kolm rahupäeva ja 1418 sõjapäeva, neil tuli üle elada mitu evakueerimist ja rasked kuud stalingradi rinde lähistel. Nad said tunda inimlikku soojust sogavas tagalas Belokurihha külas altais. Nad õppisid ja töötasid võidu nimel ning andsid rinde heaks 116 000 rubla. Nad tunnetasid suure sõpruse õnne, mis kestab aastaid, kaugustele vaatamata. Sellest on möödunud juba 38 aastat. Millest on jäänud erakordsete, toeliselt sõbralike kohtumiste rõõm...*1)
*1) Katkend N. Hrabrova raamatust Minu Artek, mis ilmub kirjastuse Eesti Raamat väljaandel 1983, aastal.
*2) NSV-ST Maailma. ~ " "
Laevast, mille ahtris lehvis punalipp ja millel me seekord kohtusime, õhkus romantikat. Vasakul sinetas mereavarus. Tuul loopis soolaseid laineid. Paremal kõrgus Toompea. Meie vana linn oli justkui Andersoni muinasjuttudest väljunud, avades külaliste ees oma ilu. Sellele laevapuhkusele eelnes aga ettevalmistus ning unustamatud kohtumised.
... Tunnetades trükisõna jõudu, tellis Landa Rammi Tartu trükikojast sadakond postkaarti nimetusega Artekl kutsungid, milles me kutsusime oma sõpru augustis Tallinna, kusjuures palusime nimetada kõige sobivam kuupäev. Kohtumise ajaks määrati 12.16. august.
Kirju tull rohkesti. Meile kavatses tulla 80 külalist Ukrainast, Valgevenemaalt, Moldaaviast, Lätist ja Leedust, samuti Moskvast ja Leningradist. Saabus kirju ka Barnauli pioneenklubist Sädemeke. Arteki 50, aastapäeva eel elavnes meie kirjavahetus sädelastega. Saime kirja teel sõpradeks ja ootasime kannatamatult külla Sädemekese juhatajat Jelizaveta Kvitnitskajat ja Arteki aupioneeri, praegust Barnauli Pedagoogilise Instituudi õppejõudu Olga Morozovat. Veel Minskis olles avaldas Aljoša Dibrova Tallinna kohtumise organiseerimiskomiteele oma soovi:
Igal juhul näidake meile sädelasi!
Ja siis ühel augustikuu hommikul, kui ootasin Landat, tuli telegramm, milles öeldi, et meile sõidab külla ... Arteki Loomulikult mitte täies koosseisus, vaid muuseumi direktor Galina Rjazanova ja õpetaja Ninel Mirošnitšenko näol. Nendega koos ka stuudio Artekfilm esindajad Vladimir Ljamin ja Vladimir Pozdnojev. Landa, kes tunni aja pärast kohale jõudis ja telegrammi luges, potsatas istuma ja ütles:
Hulluks võib minna!
Koostasime külaliste saabumise graafiku, joonistasime plakati Artek ja sõitsime vaksalisse. Seisame oma plakatiga perroonil, ja meile hõigatakse:
Pioneerid-pensionärid!
Rongilt tulnud noored ütlesid oma teravmeelsusi, meie aga ootasime ärevusega kalleid inimesi, keda me ei olnud näinud peaaegu 40 aastat!
Minu juurde jookseb naine ja hüüab:
Oled see sina, Salme?
Ei, Gene, mina olen Niina. Kas ei tundnud ära?
See on Gene Vilkaite, kes ei ole sugugi muutunud, ainult tema heledad juuksed on tumedamaks läinud. Gene on 30 aastat töötanud pioneeijuhina. Seejuures on ta Leedu rahvakunstimeistrite koondise liige, kes loob imepäraseid lillekompositsioone.
Nagu lapsena, nii ka nüüd kaelustab Gene mind ja nuuksatab. Tema kõrval seisab abikaasa, ajakirjanik, ja emaga väga sarnane poeg.
Saabunute keskel sammub mööda perrooni Leedu NSV teeneline kunstnik Marite Rastekaite, ilus ja päevitunud pärast puhkust mere ääres. Ta sõitis ainult üheks päevaks ja sellestki tuli tükk aega rahmeldada Tallinna bussijaamas: kuidagi ei saanud piletit. Lõpuks Õnnestus Maritel tänu heatahtlikule dispetšerile sõita Leedusse, järjekordsele teatrietendusele.
Vilniusest sõitis kohale Griša Pailis, rõõmus, teravmeelne inimene. Algul heitis ta nalja nende üle, kel silmad märjad, aga pärast pidi ise peaaegu nutma puhkema, kui hakkas meenutama Stalingradi kangelaslikku kaitsmist ja seda, kuidas stalingradlased hoidsid Arteki kasvandikke neil raskeil päevil.
Teisel öötunnil maandus lennuk Simferoopolist. Tänu plakatile tundsid arteklased mu kohe ära. Tulijate seas oli terashallis ülikonnas ja sama värvi juustega auväärne mees, meie pioneerijuht Tol ja Pampu. Ta tuli ilma ette teatamata üllatuste peale oli ta juba noorpõlves meister. Seega oli meie taaskohtumisel neli sõja-aastate pioneeri j ühti: Tosja, Tolja, Ira ja mina. Hiljem, kui me juba laeval olime, tuli pardale heledapäine tütarlaps ja küsis:
Kas siin kohtuvad arteklased?
Siin. Aga milles asi?
Mina olin ka Artekis pioneerijuht aastail 1978 - 1980. Minu nimi on Tatjana Jakjan.
Tanja sai kohe omainimeseks. Muigasin endamisi, märgates, millise austusega minu enam kui poole sajandi vanused lapsed noort pioneerijuht kohtlesid. Olgu mis on, aga juht on juht!
Hakati loendama:
Juhtkonnast on meie hulgas koguni kuus inimest. Meie Laine Soe töötas ju pärast sõda Artekis metoodikuna.
ELKNÜ Keskkomitee korraldas meile vastuvõtu. Keskkomitee koolisekretär Kersti Rei ütles:
Pärast sõda on Artekis olnud kokku 7000 Eesti pioneeri. Ent tahaks väga, et neid olnuks vähemalt kaks korda rohkem! Teate isegi, kui hea ühiskondliku kasvatuse kool on Artek. Kuid 7000 ei ole ka vähe. Tore oleks .kord kokku saada meil kõigil, esimestel arteklastel, kõigil Eestimaa kommunistlikel noortel, kes on töötanud pioneerijuhtidena, ja Arteki-pioneeride esindajatel. Kas korraldame kokkutuleku?
Korraldame!
Kaua aega polnud me kohtunud kunagise Läti pioneeri Niina Bivkaga. Nüüd on ta nimi Meime. Märkasin juba raudteejaamas tema tuttavaid näojooni ja erutatud pilku. Aga ära tundsime teineteist alles laeval. Niina tõi meile kingiks trummi, pasuna ja pioneerisalga lipu. Need südamele armsad atribuudid määrasidki meie edasise tegevuse. Tegime kähku improviseeritud koonduse ja meist said mitte kunagised arteklased, vaid koondrühm Artek 1941/1944. Esimeheks valiti Aljoša Dibrova, juhiks Tosja Sidorova. Võeti vastu uusi pioneere, meie külalisi Artekist ja Altaist.
Las jutustavad oma eluloo, lausus karmilt narvalane Volodja Nikolajev.
Ninel Mirošnitšenko tõusis ja alustas:
Olen töötanud kakskümmend viis aastat Arteki koolis ja...
Vastu võtta
Olen sündinud 9. mail 1945, ütles Vladimir Ljamin, kuid 'ei saanud jätkata, sest teda katkestati:
Üksnes selle sünnikuupäeva eest vastu võtta!
Pozdnojev, Rjazanova, Kvitnitskaja, Morozova vastu võtta!
Lõbus, liigutav ja väga tõsine oli see hetk.
Pärast pidulikku lõunat võtsid arteklased istet reisilaeva Tallinn avara salongi nurkades ja hakkasid üksteisele jutustama iseendast. Needolid huvitavad lood neljakümne inimese elust. Ülejäänud neljakümne külalise elukäik mahtus nendesse samadesse juttudesse, sest nemad olid ju arteklaste järeltulijad. Nende poole pöördus Ira MitskevitS veel eraldi:
Lapsed ja lapselapsed! Tulge tingimata ka järgmisele kokkutulekule! Me näeme, et teil on meie hulgas huvitav, loodame, et te meie sõpruse teatepulga üle võtate ning seda edasi kannate.
Mehed olid kogunenud Harri Liidemani ümber. Nad õnnitlesid teda äsja saadud Lenini ordeni puhul. Eestimaa kapten pajatas Botnia tormidest ning ekvaatori päikesest. Oma jutu lõpetas ta nõnda:
Ometi on mul kõige parem olla kodus ja teie seltsis. Ta pani oma tugeva käe oma kunagise pioneerijuhi Tolja Pampu õlale.
Meil oli kahju, et ei saanud tulla meie Professor. Viktor Palmile Artekis antud hüüdnime on ta õigustanud täielikult. Ta on ammu professor, teaduste doktor, Tartu ülikooli õppejõud ning oli augustis seotud ülikooli 350. aastapäeva' ettevalmistamisega. Selle eest oli nagu alati meiega koos Polütehnilise Instituudi õppejõud Viktor Kesküla.
*, - , , , , - (.) . | | |
| Tat-dream
: 17
2019 .
: 6
|
 | | |
|
15 (), ( 5 ) 226 , 33 , 193
, . . , , . - .