ЭСТОНИЯ

chernyshechka ,

I pihtkonna personaalraamat. V; TLA.1358.2.43; 1878-1940
http://www.ra.ee/dgs/browser.p...f719647496

Здравствуйте, Форумчане.

Помогите пожалуйста выйти на эстонский род по фамилии Каптен.

Знаю, что Юри Леонардович Каптен 1958 гр. живёт в Санкт-Петербурге, его отец Леонард Каптен гражданин Эстонии, живёт в Таллине.

Согласно семейной легенде фамилия "Каптен" была взята прадедом (или даже прапрадедом) в силу того, что предыдущая звучала слишком легкомысленно (в переводе букв. "булочка" или "булочкин"), а в Таллин он перебрался из Тарту.

Вот такие скудные сведения на сегодняшний день.

Может хлебная фамилия была Päts ?

Викторъ К написал:

[q]

Леонард Каптен

[/q]

Если узнать имена родителей, то будет значительно проще искать.

Викторъ К написал:

[q]

Пока вся надежда на эстонский архив, где будет запись об изменении фамилии.

[/q]

Запись об изменении фамилии можно найти, если вы знаете где и когда родился человек, и если в метрической записи о его рождении будет приписка об изменении фамилии. И надо еще этого человека с измененной фамилией как-то связать с Вашим предком.
Может быть приписка об изменении фамилии будет в посемейных списках Personaalraamatud, но опять же надо знать где они жили. Это то, что касается лютеран. Если Ваши предки были лютеране

http://ais.ra.ee/index.php?tyy...bmit2=OTSI вот поиск находит 9 записей по фамилии Каптен (ссылка не работает, потому что фамилия на русском языке)
http://ais.ra.ee/index.php?tyy...bmit2=OTSI Если набрать в поиске Kapten, то уже 110 записей находит поиск
В SAAGA поиск находит http://www.ra.ee/dgs/addon/nim...&e_to= 46 ссылок на документы по фамилии Kapten, это скорее всего как раз посемейные списки (нужная регистрация на сайте)

Läbi aastate, läbi kauguste...

15. jüunil 1941 sõitis 24 eesti pioneeri koos pioneeri-juhiga Artekki. Tallinna - Leningradi rongiga ületasid nad piiri ja sattusid noorest eesti st. Maailma *2), kus olid kinnistunud paljurahvuselise riigi inimeste vastastikused sotsialistlikud suhted. Koos lastega teistest vabariikidest ja oblastitest elasid eesti pioneerid Artekis kolm rahupäeva ja 1418 sõjapäeva, neil tuli üle elada mitu evakueerimist ja rasked kuud stalingradi rinde lähistel. Nad said tunda inimlikku soojust sogavas tagalas Belokurihha külas altais. Nad õppisid ja töötasid võidu nimel ning andsid rinde heaks 116 000 rubla. Nad tunnetasid suure sõpruse õnne, mis kestab aastaid, kaugustele vaatamata. Sellest on möödunud juba 38 aastat. Millest on jäänud erakordsete, toeliselt sõbralike kohtumiste rõõm...*1)


*1) Katkend N. Hrabrova raa­matust «Minu Artek», mis ilmub kirjastuse «Eesti Raamat» väljaandel 1983, aastal.
*2) NSV-ST Maailma. Читать ~ как "станция Мир"

Laevast, mille ahtris lehvis punalipp ja millel me seekord kohtusime, õhkus romantikat. Vasakul sinetas mereavarus. Tuul loopis soo­laseid laineid. Paremal kõrgus Toompea. Meie vana linn oli justkui Andersoni muinasjuttudest väljunud, avades kü­laliste ees oma ilu. Sellele laevapuhkusele eelnes aga ette­valmistus ning unustamatud kohtumised.
... Tunnetades trükisõna jõudu, tellis Landa Rammi Tartu trükikojast sadakond postkaarti nimetusega «Artekl kutsungid», milles me kutsu­sime oma sõpru augustis Tal­linna, kusjuures palusime ni­metada kõige sobivam kuu­päev. Kohtumise ajaks määra­ti 12.—16. august.
Kirju tull rohkesti. Meile kavatses tulla 80 külalist Uk­rainast, Valgevenemaalt, Moldaaviast, Lätist ja Leedust, sa­muti Moskvast ja Leningra­dist. Saabus kirju ka Barnauli pioneenklubist «Sädemeke». Arteki 50, aastapäe­va eel elavnes meie kirjava­hetus sädelastega. Saime kirja teel sõpradeks ja ootasime kannatamatult külla «Sädemekese» juhatajat Jelizaveta Kvitnitskajat ja Arteki aupioneeri, praegust Barnauli Pe­dagoogilise Instituudi õppejõu­du Olga Morozovat. Veel Minskis olles avaldas Aljoša Dibrova Tallinna kohtumise organiseerimiskomiteele oma soovi:
«Igal juhul näidake meile sädelasi!»

Ja siis ühel augustikuu hom­mikul, kui ootasin Landat, tu­li telegramm, milles öeldi, et meile sõidab külla ... Arteki Loomulikult mitte täies koos­seisus, vaid muuseumi direk­tor Galina Rjazanova ja õpe­taja Ninel Mirošnitšenko näol. Nendega koos ka stuudio «Artekfilm» esindajad Vladimir Ljamin ja Vladimir Pozdnojev. Landa, kes tunni aja pä­rast kohale jõudis ja telegram­mi luges, potsatas istuma ja ütles:
«Hulluks võib minna!»
Koostasime külaliste saabu­mise graafiku, joonistasime plakati «Artek» ja sõitsime vaksalisse. Seisame oma pla­katiga perroonil, ja meile hõigatakse:
«Pioneerid-pensionärid!»
Rongilt tulnud noored ütle­sid oma teravmeelsusi, meie aga ootasime ärevusega kal­leid inimesi, keda me ei ol­nud näinud peaaegu 40 aastat!

Minu juurde jookseb naine ja hüüab:
«Oled see sina, Salme?»
«Ei, Gene, mina olen Niina. Kas ei tundnud ära?»
See on Gene Vilkaite, kes ei ole sugugi muutunud, ainult tema heledad juuksed on tumedamaks läinud. Gene on 30 aastat töötanud pioneeijuhina. Seejuures on ta Lee­du rahvakunstimeistrite koon­dise liige, kes loob imepäraseid lillekompositsioone.
Nagu lapsena, nii ka nüüd kaelustab Gene mind ja nuuksatab. Tema kõrval seisab abikaasa, ajakirjanik, ja ema­ga väga sarnane poeg.
Saabunute keskel sammub mööda perrooni Leedu NSV teeneline kunstnik Marite Rastekaite, ilus ja päevitunud pärast puhkust mere ääres. Ta sõitis ainult üheks päevaks ja sellestki tuli tükk aega rahmeldada Tallinna bussi­jaamas: kuidagi ei saanud pi­letit. Lõpuks Õnnestus Maritel tänu heatahtlikule dispetšerile sõita Leedusse, järjekordsele teatrietendusele.
Vilniusest sõitis kohale Griša Pailis, rõõmus, teravmeel­ne inimene. Algul heitis ta nalja nende üle, kel silmad märjad, aga pärast pidi ise peaaegu nutma puhkema, kui hakkas meenutama Stalingradi kangelaslikku kaitsmist ja seda, kuidas stalingradlased hoidsid Arteki kasvandikke neil raskeil päevil.
Teisel öötunnil maandus lennuk Simferoopolist. Tänu plakatile tundsid arteklased mu kohe ära. Tulijate seas oli terashallis ülikonnas ja sama värvi juustega auväärne mees, meie pioneerijuht Tol ja Pam­pu. Ta tuli ilma ette teatama­ta — üllatuste peale oli ta ju­ba noorpõlves meister. Seega oli meie taaskohtumisel neli sõja-aastate pioneeri j ühti: Tosja, Tolja, Ira ja mina. Hil­jem, kui me juba laeval oli­me, tuli pardale heledapäine tütarlaps ja küsis:
«Kas siin kohtuvad arteklased?»
«Siin. Aga milles asi?»
«Mina olin ka Artekis pio­neerijuht — aastail 1978 - 1980. Minu nimi on Tatjana Jakjan.»
Tanja sai kohe omainime­seks. Muigasin endamisi, mär­gates, millise austusega minu enam kui poole sajandi vanu­sed «lapsed» noort pioneeri­juht kohtlesid. Olgu mis on, aga juht on juht!
Hakati loendama:
«Juhtkonnast on meie hul­gas koguni kuus inimest. Meie Laine Soe töötas ju pärast sõ­da Artekis metoodikuna.»
ELKNÜ Keskkomitee kor­raldas meile vastuvõtu. Kesk­komitee koolisekretär Kersti Rei ütles:
«Pärast sõda on Artekis ol­nud kokku 7000 Eesti pionee­ri. Ent tahaks väga, et neid olnuks vähemalt kaks korda rohkem! Teate isegi, kui hea ühiskondliku kasvatuse kool on Artek. Kuid 7000 ei ole ka vähe. Tore oleks .kord kokku saada meil kõigil, esimestel arteklastel, kõigil Eestimaa kommunistlikel noortel, kes on töötanud pioneerijuhtidena, ja Arteki-pioneeride esindajatel. Kas korraldame kok­kutuleku?»
«Korraldame!»

Kaua aega polnud me kohtunud kunagise Läti pioneeri Niina Bivkaga. Nüüd on ta nimi Meime. Märkasin juba raudteejaamas tema tut­tavaid näojooni ja erutatud pilku. Aga ära tundsime teineteist alles laeval. Niina tõi meile kingiks trummi, pasuna ja pioneerisalga lipu. Need südamele armsad atribuudid määrasidki meie edasise tege­vuse. Tegime kähku improvi­seeritud koonduse ja meist said mitte kunagised artekla­sed, vaid koondrühm «Artek 1941/1944». Esimeheks valiti Aljoša Dibrova, juhiks Tosja Sidorova. Võeti vastu uusi pioneere, meie külalisi Artekist ja Altaist.
«Las jutustavad oma elu­loo,» lausus karmilt narvalane Volodja Nikolajev.
Ninel Mirošnitšenko tõusis ja alustas:
«Olen töötanud kaksküm­mend viis aastat Arteki koolis ja...»
«Vastu võtta’»
«Olen sündinud 9. mail 1945,» ütles Vladimir Ljamin, kuid 'ei saanud jätkata, sest teda katkestati:
«Üksnes selle sünnikuupäeva eest vastu võtta!»
«Pozdnojev, Rjazanova, Kvitnitskaja, Morozova — vas­tu võtta!»
Lõbus, liigutav ja väga tõ­sine oli see hetk.
Pärast pidulikku lõunat võtsid arteklased istet reisi­laeva «Tallinn» avara salongi nurkades ja hakkasid ükstei­sele jutustama iseendast. Needolid huvitavad lood neljaküm­ne inimese elust. Ülejäänud neljakümne külalise elukäik mahtus nendesse samadesse juttudesse, sest nemad olid ju arteklaste järeltulijad. Nende poole pöördus Ira MitskevitS veel eraldi:
«Lapsed ja lapselapsed! Tul­ge tingimata ka järgmisele kokkutulekule! Me näeme, et teil on meie hulgas huvitav, loodame, et te meie sõpruse teatepulga üle võtate ning seda edasi kannate.»
Mehed olid kogunenud Har­ri Liidemani ümber. Nad õn­nitlesid teda äsja saadud Le­nini ordeni puhul. Eestimaa kapten pajatas Botnia tormi­dest ning ekvaatori päikesest. Oma jutu lõpetas ta nõnda:
«Ometi on mul kõige parem olla kodus ja teie seltsis.» Ta pani oma tugeva käe oma ku­nagise pioneerijuhi Tolja Pam­pu õlale.
Meil oli kahju, et ei saa­nud tulla meie «Profes­sor». Viktor Palmile Artekis antud hüüdnime on ta õigus­tanud täielikult. Ta on ammu professor, teaduste doktor, Tartu ülikooli õppejõud ning oli augustis seotud ülikooli 350. aastapäeva' ettevalmista­misega. Selle eest oli nagu ala­ti meiega koos Polütehnilise Instituudi õppejõud Viktor Kesküla.

*Там, где крупный текст - мне не совсем понятно местами, где там точки, а где запятые, какие именно буквы, какие слова с заглавной - что на перевод (автоматич.) может повлиять.