Ïåðåâîä ñ ýñòîíñêîãî
Âîïðîñû/îòâåòû
| sofytim | Íàâåðõ ##
4 äåêàáðÿ 2014 17:49 latimeria íàïèñàë: [q] [/q]
Ñïàñèáî-ñïàñèáî-ñïàñèáî! Èíòåðåñíî, ÷òî ìîÿ Åëåíà Àíèñèìîâíà çàïèñàíà ýñòîíêîé... Ðóññêàÿ îíà áûëà, Ñóðèíîâà â äåâè÷åñòâå. À ôàáðèêà ó Àëåêñàíäðà - âîò ýòî Is Odori - ìîæåò áûòü ÷åì-òî ïàðôþìåðíûì? Îíè âñå, íà÷èíàÿ ñ Ìàêñèìèëèàíà, õèìèêè è ôàðìàöåâòû áûëè, Ìàêñèìèëèàí â Ìîñêâå áûë äèðåêòîðîì òîâàðèùåñòâà "Êåëåð è Êî". ---
Èîíèíû, Ìóðçèíû; Ëèäåìàí, Ñîñààð;
Êíûøåâû/Êíûø, Ëàâðèùåâû, Ïðèëåïñêèå, Êîñòþøèíû, Ëåâ÷åíêî, Êîëîáàåâû, Ïåñòðåöîâû - äðóãèå ôàìèëèè ñì. â òåìàõ | | |
| sofytim | Íàâåðõ ##
4 äåêàáðÿ 2014 18:02 latimeria íàïèñàë: [q] Ìàêñèìèëèàí - ëèñòîê óáûòèÿ:[/q]
Ïîäñêàæèòå åùå, ïîæàëóéñòà - ÷òî ó Ìàêñèìèëèàíà â ñàìîì íèçó ëèñòêà óêàçàíî, ãäå äàòà 14.10.1924 êàðàíäàøîì? ß ïûòàëàñü ïåðåâåñòè ñëîâî â ïîñòàâëåííîé òàì ïå÷àòè, íî íå ïîëó÷àåòñÿ. ---
Èîíèíû, Ìóðçèíû; Ëèäåìàí, Ñîñààð;
Êíûøåâû/Êíûø, Ëàâðèùåâû, Ïðèëåïñêèå, Êîñòþøèíû, Ëåâ÷åíêî, Êîëîáàåâû, Ïåñòðåöîâû - äðóãèå ôàìèëèè ñì. â òåìàõ | | |
latimeria Ðåâåëü Ñîîáùåíèé: 752 Íà ñàéòå ñ 2011 ã. Ðåéòèíã: 1992 | Íàâåðõ ##
4 äåêàáðÿ 2014 21:04 sofytim íàïèñàë: [q] ãäå äàòà 14.10.1924 êàðàíäàøîì? [/q]
âûïèñàí 14.10.1924, ïîäïèñü ÷èíîâíèêà sofytim íàïèñàë: [q] âîò ýòî Is Odori - ìîæåò áûòü ÷åì-òî ïàðôþìåðíûì?[/q]
Ïîõîæå, ÷òî äà. Íàâåëà ñïðàâêè, èíôîðìàöèè íå î÷åíü ìíîãî. Íî áûëî òàêîå AS / àêöèîíåðíîå îáùåñòâî/ "Odor" ", òàêæå åãî çàçûâàþò õèìè÷åñêîé ôàáðèêîé, ôàáðèêîé ïàðôþìåðèè, êîñìåòèêè, ïèùåâûõ äîáàâîê, ïðèïðàâ, ïîçäíåå - êàíöåëÿðñêèõ ïðèíàäëåæíîñòåé = ñì http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103Êàæåòñÿ, áûëî ñîëèäíîå ïðåäïðèÿòèå, ó íèõ ïîëíî çàïàòåíòîâàííûõ íàèìåíîâàíèé ïðîäóêöèè è óïàêîâîê è ïð.: http://ais.ra.ee/index.php?tyy...bmit2=OTSI http://ais.ra.ee/index.php?tyy...bmit2=OTSIÂàøè Ñîñààðû ïðèáûëè â Ýñòîíèþ èç Ðîññèè â 1920-õ ãã. ïî îïòàöèè. Èõ äåëà: Àëåêñàíäð - http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103Ìàêñèìèëèàí - http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103Ëè÷íîå äåëî ñòóäåíòà Òàðòóñêîãî óíèâåðñèòåòà Ìàêñèìèëèàíà - http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103Ëè÷íîå äåëî ñòóäåíòà Òàðòóñêîãî óíèâåðñèòåòà Íèêîëàÿ - http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103è http://www.ra.ee/apps/andmed/i...%253D%253DÄåëî î ãðàæäàíñòâå Ñîôèå Âëàäèìèðîâíû Ñîñààð - http://ais.ra.ee/index.php?mod...311b33c103 ---
Áàðàí÷åâñêèå/Áðàí÷åâñêèå (Òàìáîâñêàÿ ãóá. è Ïñêîâñêàÿ ãóá/îáë.), Ñòðàøíîâû ( ñ. Ñîñíîâêà Òàìáîâñêîé ãóá./îáë.)
Proppe/Ïðîïïå, Ýíãåëüñ/Engels (Ëîìæèíñêàÿ ãóáåðíèèÿ (Ëàïû, Áåëîñòîê) è Âàðøàâà)
Òàììåðò, Êðèñòìàí, Êèäåðìàí (ßìáóðãñêèé óåçä ÑÏá ãóá.) | | |
| sofytim | Íàâåðõ ##
5 äåêàáðÿ 2014 0:18 latimeria íàïèñàë: [q] AS "Odor" [/q]
latimeria, ïðî ïðåäïðèÿòèå çàìå÷àòåëüíî, ñïàñèáî! Äåëà ýòè íà AIS ÿ íàõîäèëà, äà. Ó ìåíÿ â ðåçóëüòàòå åùå êó÷êà âîïðîñîâ ñîáèðàåòñÿ, íî îíè óæå â òåìó "î ïåðñîíàëèÿõ" ïîéäóò. Áóäó áëàãîäàðíà çà ïîìîùü è òàì. ---
Èîíèíû, Ìóðçèíû; Ëèäåìàí, Ñîñààð;
Êíûøåâû/Êíûø, Ëàâðèùåâû, Ïðèëåïñêèå, Êîñòþøèíû, Ëåâ÷åíêî, Êîëîáàåâû, Ïåñòðåöîâû - äðóãèå ôàìèëèè ñì. â òåìàõ | | |
SongraÍà÷èíàþùèé R1b-BY42298  Ñîîáùåíèé: 39 Íà ñàéòå ñ 2014 ã. Ðåéòèíã: 28 | Íàâåðõ ##
20 äåêàáðÿ 2014 22:41 Çäðàâñòâóéòå! Íà ñàéòå Geni ê ôàìèëèè ìîåãî ïðàïðàïðàïðàïðàäåäà Þðèÿ Ðàññ(è) äîáàâëåíà èíòåðåñíîå äîïîëíåíèå: "Saeveski vanataat" http://www.geni.com/people/Ras...7689970265Òàêîå æå äîïîëíåíèå è ó åãî ñûíà Õàíñà Ðàññà: "Saeveski Hans" http://www.geni.com/people/Sae...7618604710Äàëåå â ðîäîâîì äðåâå òàêîå äîïîëíåíèå áîëüøå íè ó êîãî íå âñòðå÷àåòñÿ. Âîïðîñ: ÷òî ýòî îçíà÷àåò? Ìîæåò ýòî áûòü êàê-òî ñâÿçàíî ñ èõ äåÿòåëüíîñòüþ? (âîçìîæíî, ëåñîïèëüùèêè?) Áóäó áëàãîäàðåí çà èíôîðìàöèþ. ---
Èùó èíôîðìàöèþ î ðîäå Êåíñîâñêèõ (Kęsowski, Kensowski, Bautzendorf-Kensowski)
| | |
| zaraisabelle
Helsinki / Tallinn
Ñîîáùåíèé: 616
Íà ñàéòå ñ 2009 ã.
Ðåéòèíã: 448
| Íàâåðõ ##
22 äåêàáðÿ 2014 14:10 22 äåêàáðÿ 2014 14:29 Songra íàïèñàë: [q] [/q]
http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Rassi.html#Rassi_rahvasRassi rahvas Saeveski Hans ja Rassi Vana-Jaan olid vennapojad. Nad olid mõlemad kõvad usumehed ja käisid tihti metsa mööda vaimulikke laule lauldes. Rassi rahvas oli juba vanasti kuulus oma rikkuse tõttu, ehk küll jõukuse poolest talude vahel oli ka vahe. Jaani talus laulnud kukk: "Meie rikas rahvas." Mihkli talus vastanud teine kukk: "Sinna rinda meiegi ajame." Peedi talu kukk hüüdnud omalt poolt: "Vaesel leiba kah." Vanasti oli Rassil nimetatud kolm talu. Et aga aegamööda metsamaalt uudismaid juure tehti nagu Pärassaareski, siis on nüüd juba Rassi küla. Ta koosneb Saaresiimu taluga kokku üheksast talust. ....................... Mihkli talu Kui vene usu tuhin eestlaste sekka tuli, siis läksid ka mõned Rassi mehed vene usku, nende seas Mihkli Hans. Kord sõitnud Suure-Jaani õpetaja Schnell Rassilt läbi. Mihkli Hans olnud lähedal, näinud õpetajat, võtnud ta eest tänavavärava lahti ja teretanud teda viisakalt. Schnell vaadanud uurivalt ta otsa ja küsinud: "Kas sa oled see Peedi Jüri?" Hans vastanud: "Ei, ma olen see Mihkli Hans." Selle jutu juure lisas Hans: "Õpetaja ei lausunud küll midagi, aga ta näost oli kohe aru saada, et ta minu peale vaadates mõtles: http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Sugu1.html2. Kuldkeppide suguvõsa 2.1. Esivanemad: Rootsi päritolu legend Rootsi sõdade ajal venelaste ja poolakatega teinud sõjad ja katkud meie maa inimestest nii tühjaks, et kuskil kuke-laulu ega koera-haukumist pole kuulda olnud. Ainult varjulistes metsanurkades jäänud mõned inimesed veel elama, need olnud suuremalt jaolt naisterahvad. Ruumi oli nüüd küll ja Rootsi valitsuse aeg asunud mitmed rootslased siia elama, võtnud eesti naised ja nende järeltulev sugu muutunud eestlasteks. Niisugused rootslased olnud näiteks Kuldkeppide, Rasside, Rõukude, Koikide, Köstide, Köslerite, Köstnerite ja muude esivanemad. Vända jõe ääres, allpool Kurgjat on Oriküla. Selle küla elanikud on ilusad, saledad, enamasti ruuged inimesed. Neid nimetatakse "roosarüütliteks." Rahva arvamise järele tähendavat see "rootsi rüütlid." Leetva küla elanikud erinevad ka välimuse poolest teistest eestlastest, nad on mustjad, kõhna poole inimesed. Arvatavasti on nad Poola valitsuse ajal Leedumaalt siia asunud. Teetsovid teavad ka, et nende esivanem olnud poolakas. Kuldkeppide esivanema kohta käib vanarahva jutt järgmiselt: Rootsi ajal olnud kord väga külm talv, nii et ka Läänemeri kinni külmunud. Nii külmad talved tulevad aastasajas kord või kaks ette. Kuldkeppide esivanem, kes tol ajal noor mees olnud ja Rootsis elanud, sidunud endale uisud jalga ja jooksnud libedal jääl üle mere Eestimaale. Ta jõudnud Pärnu linna. Varsti selle järele tulnud sula ilm ja torm lõhkunud jää ära, nii et noormees pole enam saanud uiskudel tagasi kodumaale pöörduda. Ta jäänud Pärnumaale elama ja võtnud eesti naise. Tema nimi olnud Jüri. http://www.aai.ee/~tarmo/gen/00/f00405.htmlhttp://www.aai.ee/~tarmo/gen/index.htmlhttp://www.aai.ee/~tarmo/gen/i32.html#RassR Rass Rass, Andres sünd. 7. juuni 1814 Rass, Ann sünd. 22. veebruar 1852 Rass, Ann sünd. Rass, Ann (?????) sünd. 19. veebruar 1820 Rass, Anna sünd. ABT 1857 Rass, Anna sünd. ABT 1857 Rass, Anu sünd. Rass, August sünd. 1898 Rass, Ella (Kuldkepp) sünd. 29. september 1896 Rass, Elmar sünd. 1932 Rass, Eva sünd. 15. jaanuar 1860 Rass, Eve sünd. 1956 Rass, Evi sünd. 11. detsember 1934 Rass, Harri sünd. Rass, Helgi sünd. 3. juuni 1926 Rass, Hilda sünd. 26. mai 1907 Rass, Ida sünd. 3. mai 1899 Rass, Jaan sünd. Rass, Jaan sünd. 5. mai 1854 Rass, Jaan sünd. 8. september 1847 Rass, Jaan sünd. Rass, Jaan sünd. Rass, Juuli sünd. 2. juuli 1881 Rass, Jüri sünd. 22. detsember 1811 Rass, Jüri sünd. 27. veebruar 1860 Rass, Jüri sünd. Rass, Jüri sünd. Rass, Kadri sünd. Rass, Kadri (?????) sünd. Rass, Kai (?????) sünd. 1. aprill 1829 Rass, Karla sünd. Rass, Liisa sünd. 14. juuni 1870 Rass, Liisa (?????) sünd. Rass, Maia (?????) sünd. Rass, Mari sünd. 4. detsember 1857 Rass, Mari sünd. Rass, Mari (?????) sünd. Rass, Marie sünd. 2. jaanuar 1895 Rass, Marie sünd. 31. juuli 1917 Rass, Marie (Kuldkepp) sünd. 22. juuni 1879 Rass, Marie (Kuldkepp) sünd. 3. detsember 1864 Rass, Marta sünd. 10. juuli 1904 Rass, Mihkel sünd. 26. mai 1868 Rass, Nadesta (Kütt) sünd. 9. veebruar 1903 Rass, Olga (?????) sünd. Rass, Paul sünd. 7. august 1900 Rass, Peep sünd. Rass, Peet sünd. Rass, Peet sünd. ABT 1863 Rass, Peet sünd. 1886 Rass, Salme sünd. 10. november 1916 Rass, Tõnis sünd. 31. jaanuar 1852 Rass, Tõnu sünd. 6. november 1864 Rass, Valve sünd. 5. detsember 1941 Rass, Viive sünd. 22. mai 1932 Rass, Virve sünd. 1924 Rass, ????? sünd. http://www.aai.ee/~tarmo/gen/i19.html#Kuldkepp.... ..... ..... http://www.aai.ee/~tarmo/gen/t01331.htmlLeetva Peedi järglaste sugupuu www.aai.ee/~tarmo/gen/t01331.html Leena Köbler (1881-1910) ├─MARTIN KULDKEPP ...... Peet Rass (~1863-1930) ├─JÜRI RASS ( -D 19) │ a. ...... Juuli Rass (1881-1970) │ a. Juhan Truus ... ---
Ïàóêîâ, Áî÷êàðåâ, Òþðèí, Ìåäíèêîâ, Õèðâîíåí, Ñîéêêîíåí, Òèòîâ, Îñèïîâ, Ïîòîöêàÿ
| | |
| zaraisabelle
Helsinki / Tallinn
Ñîîáùåíèé: 616
Íà ñàéòå ñ 2009 ã.
Ðåéòèíã: 448
| Íàâåðõ ##
22 äåêàáðÿ 2014 14:49 Songra íàïèñàë: [q] Saeveski Hans[/q]
http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Hans.htmlÄîáðûé äåíü, äà â òåêñòå î âàøèõ Ðàññ/è ãîâîðèòñÿ î ëåñîïèëêå è ýòî îò ïðîôåññèè òàê êëè÷àò.  òåêñòå ìíîãî ðàç óïîìèíàåòñÿ. ( teinud Rassil puutööd, Rassi Jaan tulnud Saeveskile oma kälimehe Hansu juure ) Varga tabamine Ükskord tulnud Rassi Jaan oma pererahvaga heinamaalt koju, vaatab - rahakast, mis tal tagakambris seisis, on ära... Kodus olnud ainult üks vana naine, see pole näinud ega kuulnud, millas vargad toavundamendi kivid välja kiskunud ja rahakasti ära viinud. Rassi rahvas arvanud kohe, et kes see muu võis olla kui Jüri Palmeos, üks Reegoldi mees. Tema hulkunud seal metsanurgas ümber, teinud Rassil puutööd ja näinud ka seda rahakasti. Teine hulgus, kelle süüks ka see tegu arvatud, olnud Kööka Tõnis. Rassi mehed saanud Tõnise kätte, sidunud nööridega ta käed kinni, peksnud teda mehemoodi ja usutanud kõvasti. Tõnis teeb end vagaks ja pühaks, et tema hing on puhas, vargusest ta midagi ei tea. Tõnise käed, mis nööridega kinni tõmmatud, olnud paistetanud nagu pillid, aga midagi ülestunnistamist Rassi mehed ta käest ei saa. Eks siis Rassi Jaan tulnud Saeveskile oma kälimehe Hansu juure (neil mõlemail olid Tamme Kösleri tütred naiseks) ja öelnud: "Tule, va' kälimees, appi. Meie saame aru, et tema käes on, aga ta ei tunnista üles, me oleme teda küll piinanud." Saeveski Hans läheb ka sinna. Kööka Tõnis näeb teda, ütleb: "Vaata nüüd, mu vana leivaisa, kudas mind ilmsüütut piinatakse. Aga ma olen nii puhas, et võin kasvõi täna altari ette minna." Saeveski Hans ütleb: "Mis sa nüüd niisugust juttu ajad. Teie viisite ikka Jüriga kasti välja. Ega sina vaene saanud midagi, Jüri sööb selle raha nahka. Mis sul sest kasu on, et sa piina kannatad?" Tõnis ajab ikka endist viisi vastu. Siis ütleb Saeveski Hans: "Kas sa mäletad, kui teie Jüriga Pärassaare poole tulite? Teie hoidsite Ülenõmme teed, et teid Saeveskilt ei nähtaks. Tulite Kabelimäge mööda edasi sellel jalgrajal, mis mööda mäeseljakut käib. Sul on ju meeles, kuidas teie sellele männipakule istusite, mis seal risti tee peal on. Seal tegite nõu kindlaks ja Jüri ütles sinule: "Küllap' me kasti kätte saame, aga kas sina ka jõuad suu pidada?" Aga mis sina ütlesid? "Oh-oh, hoia aga sina ise oma lõuad, ära minu ette karda." Jüri paneb ikka selle raha kõik nahka, sinule andis ainult näpuvalget." Tõnis kuulab, ohkab ja ütleb: "Mis see enam maksab vastu ajada. Võtke käed lahti. Ta on ju nõid. Ta on seal juures olnud." Eks siis saatnud Rassi mehed Niinemäele, võtnud ka Jüri kinni ja läinud raha otsima. Raha olnud nelja või viide kohta maha maetud. Saeveski Hans oli sest saadik kuulus tark ja nõid, kes kõik ära teab, mida ta ise pole näinud. Pudemeid Saeveskil teeninud üks Sürgavere valla tüdruk. Hans läinud Sürgaverest tüdrukule passi tooma. Sürgaveres olnud tol ajal üks tige küürakas opman. Opman pole tahtnud mingil põhjusel passi anda. Saeveski Hans käinud peale, nad läinud tülli. Vihane opman võtnud ukse lahti, käskinud Hansu välja minna. Hans öelnud: "Oh, mispärast opmani härra nõnda palju vaeva näeb ja mulle au teeb. Ma oleksin isegi ukse lahti võtnud." Seesama küürakas opman tahtnud mõnikord süüdlast teomeest peksta. Aga kuidas küürakas teomehe enda alla saab? Opman visanud kepi maha ja käratanud teomehele: "Anna kepp kätte!" Teomees kummardanud maha keppi võtma, siis saanud opman ta turjast kinni. Jüriõue vihusaunas elas Saks-Jüri, üks kohtlane, otsekohene, tõsise jutuga mees. Kord olnud Jüriõues joodud, varruliste seas olnud ka Saeveski Hans ja Saks-Jüri. Saeveski Hans armastas alati naljatada ja vigurijuttu puhuda. Ta öelnud, otsekohe pudelist viina rüübates, nagu see vanemal ajal kombeks oli, ja nähes, kui jõudsasti see märjuke kahaneb: "Meie aja pudelid viina ei pea." Saks-Jüri ajanud silmad jõlli ja hakanud vastu vaidlema: "Minul on üks vana laevapudel, see peab küll viina kinni." Hans irvitab, ei anna järele. Saks-Jüri aga kinnitab ühtepuhku, et tema vanast laevapudelist viin välja ei pääse. Vaidlevad edasi. Jüriõue peremees kuulab pealt, ütleb viimaks Jürile: "Tohho sõge, sa võtad ju punni pealt ära, eks ta siis pääseb ikka välja, olgugi vana laevapudel." Saeveski Hans olnud ka tubli sööja. Männiku Mihkli poja Jüriga, kes Saeveskil poisiks olnud, söönud nad suure külimituse liua täie kilet tühjaks, kui võid ka silmas olnud. Puudunud või, siis naljatanud Hans mõnikord oma naisele: "Meie olime Jüriga muidu õige tublid poisid sööma, tegime selle kopatäie alati tühjaks, no nüüd ei taha vastu saada. Siin peab vist üks sõnaviga (st. nõiasõna) juures olema." Üks Alliku valla mees olnud Kabalas karujahil. Ta rääkinud, missugune õnnetus tal kord karujahil juhtunud. Ta olnud karuajajate seas. Vigaseks lastud karu tõmmanud küüntega tagant ta kuue, püksid ja p-kannika lõhki. Saeveski Hans öelnud selle jutu peale: "Kahju jah, et kuue ja püksid lõhki tõmmas, aga persekannikast ei maksa rääkidagi, see kasvab ilma kuluta terveks." Alliku mees vaadanud Hansule otsa ja öelnud: "Küll sa ikka seda litsi puhud." Saeveski Hans leidnud tagant Muraka rabast karupesa, tapnud ema maha ja toonud pojad koju. Ta kasvatanud neid ja üks neist saanud nii taltsaks, et nagu koerakutsikas mööda tuba joosnud. Kui Hans pikali sängi heitnud ja hõiganud: "Poesu, kus sa oled?" Siis tikkunud karupoeg ka sängi Hansu kaissu. Ükskord magades norisenud Hans valjusti. Poesu kuulanud, kuulanud ja viimaks präuh, küüntega vanamehe näkku. Hans ärganud ja visanud meelepahaga ta nagu nuustiku põrandale. Noor karu karanud uksest õue ja kadunud kui tina tuhka. Teisel hommikul leiavad kambri otsas suure hunniku õlgi maha pillutatud. Õled olnud koo kõrvale üles lattidele seatud, aga katus alles tegemata. Viimaks vaadanud üles, näevad: poesu istub nagu nunn üleval harjal. Küll meelitanud ja kutsunud teist maha, aga poesu ei tulnud enam, plaganud metsa. Saeveski Hans rääkinud kord kodus oma targa jahikoera kuuldes, kuidas tema ajanud Muraka rabas ühte mõtust taga. Koer pannud teravasti seda juttu tähele, kadunud siis kodunt ära ja Hans näinud teisel päeval koera jälist, et ta kõik need kohad ja puud oli üles otsinud ja läbi käinud, mis vanamees jutu ajal oli nimetanud. Saeveski Hans otsinud vanas eas kord oma piipu. Pahandanud ja kärkinud, et teised olla tema piibu ei tea kuhu pannud. Teised juhtinud ta tähelepanu sellele, et piip olnud tal endal suus. ---
Ïàóêîâ, Áî÷êàðåâ, Òþðèí, Ìåäíèêîâ, Õèðâîíåí, Ñîéêêîíåí, Òèòîâ, Îñèïîâ, Ïîòîöêàÿ
| | |
| Ampel
Âëàäèêàâêàç, ÐÑÎ-Àëàíèÿ
Ñîîáùåíèé: 7835
Íà ñàéòå ñ 2007 ã.
Ðåéòèíã: 1421
| Íàâåðõ ##
20 ÿíâàðÿ 2015 15:08 Äîáðûé äåíü! Çàðàíåå ïðîøó ïðîùåíèÿ, ÷òî òåêñò íå ìàëåíüêèé, íî åñëè êîãî-òî íå çàòðóäíèò, òî õîòåëîñü áû óâèäåòü ïåðåâîä.
iimase konkursiga ostis Koorküla ja Asu 24. veebruaril 1826. aastal 30.450 rubla eest Henriette von Golejewski, sündinud Reusner, kellele see mõisa liideti 3. aprillil 1826. aastal (kinnitatud 9. juunil 1826). Pärast abikaasa surma 1855. a rentis lesk mõisa K. von Wasmundt´ile. Ta müüs Koorküla ja Asu 18. veebruaril 1867. aastal 193.000 rubla eest Heinrich von Strykile.
Abikaasa August Heinrich von Golejewsky (1830. a andis Minski aadlikogu Gulefsky/Gulefskij suguvõsale uue perekonnanime - Golejewsky) *ca1799 +1855 oli tegelik mõisaomanik, kes elas perega Asu mõisas. Pärit Minski kubermangust. Poola-Venemaal oli tal Gutšina mõis. Sealt tõi ta venelasi Koorkülla lihttöölisteks, siinseid eestlasi saatis aga sinna ülemusteks. Sellest ajast on jäänud sellised perekonnanimed nagu Starost, Gulkin. Asu mõisat pidas rohkem tema poeg. August Heinrich von Golejewsky ehitas palju mõisa ja valda. See ajas ta pankrotti.Golejewsky
Ñïàñèáî! | | |
latimeriaÐåâåëü Ñîîáùåíèé: 752 Íà ñàéòå ñ 2011 ã. Ðåéòèíã: 1992 | Íàâåðõ ##
21 ÿíâàðÿ 2015 12:22 Ampel íàïèñàë: [q] [/q]
Íà ïîñëåäíåì êîíêóðñå (àóêöèîíå?) 24.02.1826 Koorküla ja Asu ïðèîáðåëà çà 30.450 ðóáëåé Henriette von Golejewski, óðîæä¸ííàÿ Reusner, êîòîðîé (ê âëàäåíèÿì êîòîðîé?) ïðèñîåäèíèëè ýòî èìåíèå 03.04.1826 (óòâåðæäåíî 09.06.1826). Ïîñëå ñìåðòè ìóæà â 1855 ã. âäîâà ñäàëà èìåíèå â àðåíäó K. von Wasmundt´ó. Îíà ïðîäàëà Koorküla ja Asu 18.02.1867 çà 193.000 ðóáëåé Heinrich von Stryk`ó. Ñóïðóã August Heinrich von Golejewsky (â 1830. a Ìèíñêîå äâîðÿíñêîå ñîáðàíèå ïðèñâîèëî ðîäó Gulefsky/Gulefskij íîâóþ ôàìèëèþ - Golejewsky) ~1799 – 1855 áûë íàñòîÿùèì âëàäåëüöåì èìåíèÿ, êîòîðûé æèë ñ ñåìü¸é â èìåíèè Asu. Ïðîèñõîäèë èç Ìèíñêîé ãóáåðíèè.  ïîëüñêîé ÷àñòè Ðîññèè ó íåãî áûëî èìåíèå Gutšina (Ãó÷èíà?). Îí ïðèâîçèë îòòóäà ðóññêèõ â Koorküla â êà÷åñòâå ïðîñòûõ ðàáîòíèêîâ, à ìåñòíûõ ýñòîíöåâ îòïðàâëÿë òóäà íà÷àëüíèêàìè (íà ðóêîâîäÿùèå äîëæíîñòè). Ñ òîãî âðåìåíè è îñòàëèñü òàêèå ôàìèëèè êàê Starost, Gulkin. Èìåíèåì Asu áîëüøå çàíèìàëñÿ åãî ñûí. August Heinrich von Golejewsky ìíîãî ñòðîèë â èìåíèè è â âîëîñòè. Ýòî ïðèâåëî ê åãî áàíêðîòñòâó. Golejewsky ---
Áàðàí÷åâñêèå/Áðàí÷åâñêèå (Òàìáîâñêàÿ ãóá. è Ïñêîâñêàÿ ãóá/îáë.), Ñòðàøíîâû ( ñ. Ñîñíîâêà Òàìáîâñêîé ãóá./îáë.)
Proppe/Ïðîïïå, Ýíãåëüñ/Engels (Ëîìæèíñêàÿ ãóáåðíèèÿ (Ëàïû, Áåëîñòîê) è Âàðøàâà)
Òàììåðò, Êðèñòìàí, Êèäåðìàí (ßìáóðãñêèé óåçä ÑÏá ãóá.) | | |
| Ampel
Âëàäèêàâêàç, ÐÑÎ-Àëàíèÿ
Ñîîáùåíèé: 7835
Íà ñàéòå ñ 2007 ã.
Ðåéòèíã: 1421
| Íàâåðõ ##
21 ÿíâàðÿ 2015 17:01 21 ÿíâàðÿ 2015 17:02 Ñïàñèáî Âàì îãðîìíîå! Î÷åíü èíòåðåñíîå ñîäåðæàíèå îêàçàëîñü ó ýòîãî òåêñòà. Î÷åíü Âàì ïðèçíàòåëüíà.
| | |
|
