Оптация эстонского гражданства в 1920-1921.

rraud

Искать нужно в ГАРФ.
Наиболее перспективные дела:

Р393 21 208 Заявление об оптации и личные документы разных лиц, оптировавших эстонское подданство (фамилии Рано-Раудмунд) 1920 - 1921
Р393 21 209 Заявление об оптации и личные документы разных лиц, оптировавших эстонское подданство (фамилии Рауде-Рая) 1920 - 1921

По опыту, группировка по алфавиту - условная, фамилия может обнаружится и в этих делах:

Р393 21 206 Заявление об оптации и личные документы разных лиц, оптировавших эстонское подданство (фамилии Раабе-Работнова) 1920 - 1921
Р393 21 207 Заявление об оптации и личные документы разных лиц, оптировавших эстонское подданство (фамилии Рава-Рамуль) 1920 - 1921
Р393 21 304 Извещения контрольно-оптационной комиссии Министерства иностранных дел Эстонской республики о признании разных лиц эстонскими подданными (фамилии на букву "Р") 1920 - 1921

rraud, Вам написали:

[q]

Искать нужно в ГАРФ.

[/q]

С этим поиском мы можем Вам помочь. Если есть интерес - пишите в личку.

Niine написал:

[q]

[/q]

, да все, что угодно это могло значить, а прежде всего - вмешательство чекистов.

Niine
Наверное, это не Ваш случай, но всё же встречала в оптационных делах обратные прошения об оставлении в гражданстве СССР.
Дело в том, что первые оптанты, вернувшись на родину писали, что дома разрушены, работы нет, родственники умерли, и оставшиеся еще в СССР, несмотря на полученное разрешение на выезд, просили органы разрешить им остаться в СССР.

Кстати, выдачей разрешений о принятии гражданства занималась СОВМЕСТНАЯ двусторонняя комиссия. И нередко было, что советская сторона разрешала выезд, а другая сторона считала нецелесообразным или не достаточно доказанным основанием для получения гражданства. Это к тому, что не во всем виновато НКВД.

Добрый день, форумчане! Получила сегодня отказ из полиции. Госпошлину написали вернут. Мой прадед - эстонец по национальности, уехал в Россию в 1918 году. Запросил оптацию, но в Эстонию не вернулся и гражданство у него аннулировали. Но его отец жил и умер в Эстонии, и все его братья, сестры.... Получается нельзя получить гражданство, если прадед от него фактически отказался?
Esitasite Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas enda ja tütre Alena Konopleva esmakordse
Eesti kodaniku passi taotluse, mis võeti menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo dokumentide ja kodakondsuse menetlusgrupis
11.06.2020.
Soovite Eesti kodakondsust tõendada oma isa Viktor Sedovi (sünd 06.08.1952 Venemaal) ja
vanaema Elvira Avgusti t Sedova (sünd 17.05.1930 Venemaal) ning vanaema isa August Gustavi
p Jakobsoni ( sünd 07.04.1890 Tähkveres) kaudu.
Lisasite taotlusele:
1) isikut tõendava dokumendina Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi koopia;
2) oma sünnitunnistuse (välja antud 12.03.1975), millelt nähtub, et sündisite 14.02.1975, Teie
vanemad on Viktor Pjotri p Sedov ja Galina Paveli t Sedova. Sünd registreeriti 12.03.1975
Kuznetski linna perekonnaseisu osakonnas (akt nr 266);
3) oma abielutunnistuse, mille kohaselt sõlmisite abielu 18.11.1995 Venemaal Oleg Vladimir
p Kiseleviga ning Teie perekonnanimeks sai pärast abiellumist Kiseleva;
4) oma teise abielutunnistuse, mille kohaselt sõlmisite abielu l4.01.2006 Venemaal Vitali Juri
p Konopleviga;
5) isa korduva sünnitunnistuse (välja antud 26.06.1969), millelt nähtub, et Viktor Sedov
sündis 06.08.1952, tema vanemad on Pjotr Mihhaili p Sedov ja Elvira Avgusti t Sedova.
Sünd registreeriti 27.08.1952 Kuznetski rajoonis Aleksejevkas (akt nr 13);
6) vanaema korduva sünnitunnistuse (välja antud 14.11.2019), millelt nähtub, et Elvira
Jakobson sündis 17.05.1930, tema vanemad on Avgust Gustavi p Jakobson ja Aleksandra
Grigori t Jakobson. Sünd registreeriti 22.05.1930 Kuznetski linna perekonnaseisu
osakonnas;
7) vanaema abielutunnistuse, mille kohaselt sõlmisid abielu 10.11.1951 Kuznetski linna
perekonnaseisu osakonnas Pjotr Mihhaili p Sedov ja Elvira Avgusti t Jakobson ning naise
perekonnanimeks sai pärast abiellumist Sedova;
8) Rahvusarhiivi 24.01.2020 teatise nr 7-3/20/396, millelt nähtub, et August Gustavi p
Jakobson esitas 09.09.1920 sooviavalduse tema ja tema perekonnaliikmete Eesti
kodakondsuse opteerimiseks Tartu rahulepingu artikkel IV alusel. Augut Gustavi p
Jakobson oli 30 aastane, ta oli sündinud Tartu maakonnas Tähkvere valla ning seisis sealses
2
hingekirjas. Ka tema vanemad olid Tähkvere valla hingekirjas. Ametilt oli ta sepp ja
lukksepp ning oli Venemaale elama asunud 1918. aastal. August Jakobson oli abielus.
Tema naine Juuli Jaani t Jakobson oli 25 aastane. Perekond Jakobson elas Tomski
kubermangus Novo-Nikolajevski maakonnas Ojašinski vallas. August ja Juuli Jakobson
soovisid elama asuda Tartu linna. August Jakobsoni vend ja õde elasid Tähkvere vallas.
August Jakobsonile anti 29.11.1920 välja kodakondse tunnistus nr 201. Kodakondsusesse
oli vastu võetud August Gustavi p Jakobson (30 aastane) ühes naise Juuli Jaani t (25
aastane).
Arhiiviteatiselt nähtub, et kodakondsuse tunnistus on välja võetud. Kuigi August Gustavi p
Jakobson ja Juuli Jaani t Jakobson soovisid elama asuda Tartu linna, ei leitud Tartu Linna
Aadressbüroo arhiivifondist andmeid nende elamise kohta Tartu linnas alates 1921. aastast.
Lisaks esitasite 13.03.2020 välja antud arhiiviteatise August Gustavi p Jakobsoni isa, ema ja venna
ning õdede andmetega. Arhiiviteatiselt nähtub, et Kustav (Gustav) Jakobson (sünd 1846) suri
07.09.1924 Tähkveres. Arhiivifondidest ei leitud andmeid tema Eesti Vabariigi kodakondsusest
lahkumise kohta.
Soovite tõendada, et August Jakobson opteeris Eesti kodakondsuse. August (Avgust) Jakobsonil
sündis 1930. aastal Venemaal tütar Elvira, kes on Teie vanaema ja Teie tütre vanavanaema.
02.02.1920 Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud ning 13.02.1920 ratifitseeritud rahulepingu artiklis
IV sätestati, et Eesti territooriumil elavatel mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne
aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi
ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla
kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa
kodakondsuse opteerijad peavad optsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest
lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma
liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama
aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.
10.04.1920 allkirjastati Eesti ja Venemaa poolt protokoll rahulepingu IV artikli läbiviimise korra
kohta (Rahvusarhiivi säilik ERA.33.1.2) ja protokolli 5. punktis sätestati, et kui Eesti valitsuselt
on saadud teatis nõusolekust anda ühele või teisele isikule Eesti kodakondsus ja pärast seda, kui
Vene võimudele on teada andmed, mis vastavalt rahulepingu artiklile IV annavad õiguse
opteerimisele Eesti kasuks, väljastatakse avalduse esitajale elamisluba tähtajaga üks aasta
väljaandmise päevast arvates. Elamisloal pidi olema viide Eesti valitsuse poolt antud Eesti
kodakondsusesse vastuvõtmise tunnistuse numbrile ja kuupäevale. Protokolli 8. punkti kohaselt
tuli kahtlused või erimeelsused, mis tekivad ühes või teises riigis seoses rahulepingu IV artikli
rakendamisega, esitada lahendamiseks Vene-Eesti segakomisjonile.
Juhatuskirjast Eesti kodakondsusesse astumise kohta (ERA.36.1.1) nähtub, et isik, kes Eesti
kodakondsusse tahtis astuda, pidi sellekohase teadaande esitama nii Eesti esindusele kui
samaaegselt ka Venemaa kohaliku kubermangu täidesaatvale komiteele (Moskvas ja Petrogradis
linna nõukogule). Juhatuskirjas on märgitud “Kui isik on Eesti esituse ja Wene Walitsuse poolt
Eesti kodanikuks tunnistatud, saadab Wene Sisekomissariaat wastawatesse Губисполком’idesse
/…/ tunnistused, mille järele Губисполком’id Горсовет’id nendele isikutele wälja annawad
wäljamaalaste isikutunnistused Wenemaal ühe aasta jooksul elamiseks ja Eesti esitus
kodakondsuse tunnistuse.“
3
Seega andis rahulepingu IV artikkel võimaluse Venemaal elavatele Eesti soost isikutele Eesti
kodakondsust opteerida, milleks isik pidi Eesti ja Vene poolele vastavad teadaanded
(sooviavaldused) esitama. Kui Eesti Vabariigi välisministeeriumi Kontroll-opteerimise komisjoni
osakond oli andnud nõusoleku isik Eesti kodakondsusesse vastu võtta, saadeti selle kohta teatis
Vene poolele, kes pidi samuti andma nõusoleku isik Eesti kodanikuks tunnistada ja andis välja
elamisloa. Seejärel pidi opteerija Venemaalt lahkuma. Järelikult üksnes see asjaolu, et isiku kohta
oli Eesti Vabariigi välisministeeriumi Kontroll-opteerimise komisjoni poolt vormistatud
kodakondsusesse vastuvõtmise tunnistus, ei tõenda, et isik viis opteerimise lõpule ja oli Eesti
kodanik.
Selleks, et Teie kuulumine Eesti kodakondsusesse oleks tõendatud, oli vaja välja selgitada, kas
Teie sündimise ajal Teie isa Viktor Sedov oli Eesti kodanik. Selleks, et Viktor Sedovi kuulumine
Eesti kodakondsusesse oleks tõendatud, oli aga vaja välja selgitada, kas tema ema Elvira Sedova
oli tema sündimise ajal Eesti kodanik. Selleks, et Elvira Sedova kuulumine Eesti kodakondsusesse
oleks tõendatud, oli aga vaja välja selgitada, kas August Jakobson viis opteerimise lõpule ja kas ta
tuli Eesti Vabariiki.
Rahvusarhiivi 29.01.2020 arhiiviteatiselt nähtub, et Tartu Linna Aadressbüroo arhiivifondist
ERA.75.6.142 ei leitud andmeid August Gustavi p Jakobsoni (sünd 1890) ja tema naise Juuli Jaani
t Jakobsoni (sünd ca 1895) Tartu linnas elamise kohta alates 1921. aastast.
Eeltoodust nähtub, et August Jakobson ei tulnud Eestisse ning seega ei viinud ta koos naisega
opteerimist lõpule ega realiseerinud oma õigust Eesti kodakondsusele. Sellest tulenevalt ei
omandanud August Jakobson koos naisega Eesti kodakondsust. Seega ei ole ka tema järeltulijad
Eesti kodanikud. Sellisel juhul ei omandanud ka Teie isa Viktor Sedov Eesti kodakondsust sünniga
ja Teie ei omandanud Eesti kodakondsust oma isa kaudu ning Teie tütar Teie kaudu, sest
kodakondsuse seaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt omandab Eesti kodakondsuse sünniga laps, kelle
sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Siinjuures selgitame, et August
Jakobsoni Eesti kodakondsusesse kuulumist ei saa määratleda tema vanemate kaudu, kes elasid Eestis
ning ilmselt olid Eesti kodanikud.
Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-16-1810 tehtud otsuses 02.03.2018 asunud
seisukohale, et Rahulepingu artikkel IV nägi Eesti kodakondsuse taotlemisel ette kaks tingimust:
Eesti kodakondsuse opteerimine, millest oli Eesti valitsusel õigus keelduda, ning Venemaa
piiridest lahkumine (Eestisse sõitmine). Seega tuleb kolleegiumi hinnangul opteerumist vaadelda
kui protsessi, mis ei lõppenud Eesti kodakondsusesse vastuvõtmise tunnistuse väljaandmisega.
Kui kodakondsusesse vastuvõtmise tunnistusele märgitud isikud ei viinud opteerimist lõpule ega
sõitnud Eestisse, ei loetud neid Eesti kodanikeks. Sellest tulenevalt ei ole ka nende järeltulijad
Eesti kodanikud.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 4 kohaselt annab Eesti kodaniku passi ja
isikutunnistuse välja PPA ja § 21 kohaselt antakse Eesti kodaniku pass Eesti kodanikule riigipiiri
ületamiseks. Sama seaduse § 12 lõikest 1 tulenevalt keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui
nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus.
Kuna Teie kuulumine Eesti kodakondsusesse kinnitust ei leidnud, keeldub PPA pärast 15.07.2020
Teile ja Teie tütrele Eesti kodaniku passi väljaandmisest.
Selgitame, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8 kohaselt on Teil õigus oma ja tütre taotlus
tagasi võtta, esitades sooviavalduse Eesti kodaniku passi taotluse menetlemise lõpetamiseks ning
tagasi saada tasutud riigilõiv.
4
HMS § 40 tulenevalt on Teil õigus esitada arvamus ja vastuväited. Kui soovite seda teha, palume
need esitada hiljemalt 15.07.2020 PPA dokumentide ja kodakondsuse menetlusgrupile.
Lugupidamisega