Åñëè ðå÷ü î êîëîíèè Ãèðøåíãîô (Èðøè), òî ïî÷åìó Âû â Ýñòîíèè? Ýòà êîëîíèÿ áûëà â Ëàòâèè. Âñå äîêóìåíòû íà Ðàäóðàêñòè. Êàê Âû îêàçàëèñü â Ýñòîíèè?
[/q]
- ïîòîìó ÷òî Ðîãîçèíñêèé, Âåððîñêîãî óåçäà. Òåððèòîðèàëüíî ñåé÷àñ Ýñòîíèÿ. - ìûçà Ìóðàò (Ìóðàòè) íà áåðåãó îäíîèì¸ííîãî îçåðà, êîòîðîå è òåïåðü â äâóõ ýïîñòàñÿõ. È â Ëàòâèè è â Ýñòîíèè.
Ülemüksus Haldusüksused / Eesti (kuni 1917) / Liivimaa kubermang / Võru maakond / Rõuge kihelkond Nimetus EST Murati Haldusüksuse tüüp mõis Nimetus GER Murrat Nimetus ENG Murati Märkused Ruusmäe karjamõis
Ìíîãî ôîòîãðàôèé è èñòîðèè î âàøèõ Ëóòç áàëòèñêèõ-íåìöàõ.
https://et.wikipedia.org/wiki/Apekalnsi_kihelkond Apekalnsi kihelkond (saksa Kirchspiel Oppekaln; läti Apekalna (Opekalna) draudze; vene Ïðèõîä Îïïåêàëüí) oli kirikukihelkond Valgamaal. Kaasajal kuuluvad endise kihelkonna alad peamiselt Läti Ape ja Alūksne piirkonda. Kihelkonna kirikuks oli 1774 kuni 1779 ehitatud Opekalnsi kirik (saksa Oppekalnsche Kirche), mis on Läti kõige kõrgemale (üle merepinna) ehitatud kirik Vastse-Laitsna vallas Pihkva-Riia maantee ääres Vana-Laitsna ja Vastse-Laitsna vahel.[1] Vabadussõja lõpul olid kihelkonna alad Eesti-Läti piiri korraldamisel Valga-Valka kõrval teiseks vaidlusaluseks kohaks. Võrumaa Rõuge kihelkonna piiril asunud Vana-Laitsna vald jagati kahe riigi vahel: 1/3 jäi Eestile, 2/3 Läti riigile. Teisteks piiriäärseteks Läti territooriumi kihelkondadeks olid Valgamaa Alūksne (Marienburg), Koivaliina (Adsel), Luke (Luhde) ja Härgmäe (Ermes), ning Volmarimaa Ruhja (Rujen) ja Salatsi (Salis) kihelkonnad.
È çäåñü î âàøåé òåìå. òåêñòå âèäíî êàê Ëóòç îñíîâàëè ìåëüíèöû, ìûçû, ïðîáîâàëè ëüíÿíîå ïðîèçâîäñòâî, âàðèëè ñìîëó, ìó÷íîå è ìîëî÷íîå ïðîèçâîäñòâî, õîçÿéêè çàíèìàëèñü øâåéíûì ðåìåñëîì. Ïîñëå 2 Ìèðîâîé âîéíû óåõàëè â Ãåðìàíèþ. ...
Ýòà ìûçà ðàñïîëîæåíà â Vana-Laitsna âîëîñòè. Ê ìûçå â äîëü äîðîãè áûëè ïîñàæåííû Äóáû, çà ìûçîé áîëüøîé ëèñòâåííûé ïàðê è ó ìûçû áûë áîëüøîé ÿáëîíåâûé ñàä.
Âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà áûëà ïîñòðîåíà â Muratis1 Baltisakslaste Âîëüäåìàð Ëóòçåì Lutzu ïî 1870-75, à ïîçæå îíî áûëî àðåíäîâàíî ßí Melsob ßíó Ìåëñîáó öåíà 300 ðóáëåé â ãîä. Âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà áûëà ñíåñåíà â 1905 ã. ÷àñòè÷íî.Áûëî çàïîäîçðåíà â êà÷åñòâå øïèîíîâ è ðàçâåä÷èêîâ, òàê êàê îíà áûëà ïîñòðîåíà íà âûñîêîì ìåñòå, è å¸ - Ìûçó áûëî âèäíî äàëåêî â Ëàòâèþ. Ýòî â ãîëëàíäñêîì ñòèëå ïîñòðîåííàÿ âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà èç ãðàíèòà è å¸ ñîõðàíèâøàÿñÿ ÷àñòü , ñåé÷àñ åäèíñòâåííàÿ óíèêàëíàÿ ÷àñòü ìóíèöèïàëèòåòà Õààíüÿñêîé çåìëè.
Lutsumõisa1 Rajatud Baltisakslase Aleksander Lutzu poolt esimese EW ajal. Prooviti linakasvatust, tõrvakeetmist, katsetati veskite ja meiereiga, perenaine tegeles õmblustööga. Teise Maailmasõja puhkedes lahkuti Saksamaale. Asub endises Vana-Laitsna vallas. Talu juurde viiva tee kahele poole on omal ajal istutatud tammed. Taluaseme juures vana õunapuuaed ja maja taga vanadest lehtpuudest park.
Tuuleveski Muratis1 Tuulik on ehitatud baltisakslase Voldemar Lutzu poolt 1870-75, hiljem rentis selle Jaan Melsob hinnaga 300 rbl aastas. Tuulik lõhuti osaliselt 1905. a kui kahtlustati spioone ja luurajaid, kuna oli kõrge koha peal ja paistis kaugele Lätimaale. Hollandi tüüpi maakividest tuuliku säilinud osa on ainulaadne Haanja valla maadel.
Mäe-Murati veski1 Vesiveski kuulus baltisakslaste Lutzude perekonnale.
Èùèòå â Ìîñêâå. È íå òîëüêî ìåòðèêè, à è âñå îñòàëüíûå äîêóìåíòû ïî Âàøåìó ïðåäêó-êóïöó. Òîãäà è óçíàåòå, îòêóäà Êàðë Èâàíîâè÷, êîãäà è ãäå ðîäèëñÿ. Èòä.
