http://www.eha.ee/labs/haldusy...jTEY4%253DMurati mõis
Ülemüksus Haldusüksused / Eesti (kuni 1917) / Liivimaa kubermang / Võru maakond / Rõuge kihelkond
Nimetus EST Murati
Haldusüksuse tüüp mõis
Nimetus GER Murrat
Nimetus ENG Murati
Märkused Ruusmäe karjamõis
Ìíîãî ôîòîãðàôèé è èñòîðèè î âàøèõ Ëóòç áàëòèñêèõ-íåìöàõ.
Äà òóò âèäíî ÷òî ïîäåëèëè òåðèòîðèþ.
"Atlas von Liefland 4". Ludwig August Mellin (1754–1835) –
http://www.wdl.org/en/item/2571/pages.html#volume/1/page/4 / Avalik omand / Wikimedia Commons -
https://commons.wikimedia.org/...land_4.tifhttps://et.wikipedia.org/wiki/Apekalnsi_kihelkondApekalnsi kihelkond (saksa Kirchspiel Oppekaln; läti Apekalna (Opekalna) draudze; vene Ïðèõîä Îïïåêàëüí) oli kirikukihelkond Valgamaal. Kaasajal kuuluvad endise kihelkonna alad peamiselt Läti Ape ja Alūksne piirkonda.
Kihelkonna kirikuks oli 1774 kuni 1779 ehitatud Opekalnsi kirik (saksa Oppekalnsche Kirche), mis on Läti kõige kõrgemale (üle merepinna) ehitatud kirik Vastse-Laitsna vallas Pihkva-Riia maantee ääres Vana-Laitsna ja Vastse-Laitsna vahel.[1] Vabadussõja lõpul olid kihelkonna alad Eesti-Läti piiri korraldamisel Valga-Valka kõrval teiseks vaidlusaluseks kohaks. Võrumaa Rõuge kihelkonna piiril asunud Vana-Laitsna vald jagati kahe riigi vahel: 1/3 jäi Eestile, 2/3 Läti riigile. Teisteks piiriäärseteks Läti territooriumi kihelkondadeks olid Valgamaa Alūksne (Marienburg), Koivaliina (Adsel), Luke (Luhde) ja Härgmäe (Ermes), ning Volmarimaa Ruhja (Rujen) ja Salatsi (Salis) kihelkonnad.
È çäåñü î âàøåé òåìå. òåêñòå âèäíî êàê Ëóòç îñíîâàëè ìåëüíèöû, ìûçû, ïðîáîâàëè ëüíÿíîå ïðîèçâîäñòâî, âàðèëè ñìîëó, ìó÷íîå è ìîëî÷íîå ïðîèçâîäñòâî, õîçÿéêè çàíèìàëèñü øâåéíûì ðåìåñëîì.
Ïîñëå 2 Ìèðîâîé âîéíû óåõàëè â Ãåðìàíèþ. ...
Ýòà ìûçà ðàñïîëîæåíà â Vana-Laitsna âîëîñòè.
Ê ìûçå â äîëü äîðîãè áûëè ïîñàæåííû Äóáû, çà ìûçîé áîëüøîé ëèñòâåííûé ïàðê è ó ìûçû áûë áîëüøîé ÿáëîíåâûé ñàä.
Âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà áûëà ïîñòðîåíà â Muratis1 Baltisakslaste Âîëüäåìàð Ëóòçåì Lutzu
ïî 1870-75, à ïîçæå îíî áûëî àðåíäîâàíî ßí Melsob ßíó Ìåëñîáó
öåíà 300 ðóáëåé â ãîä.
Âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà áûëà ñíåñåíà â
1905 ã. ÷àñòè÷íî.Áûëî çàïîäîçðåíà â êà÷åñòâå øïèîíîâ è ðàçâåä÷èêîâ,
òàê êàê îíà áûëà ïîñòðîåíà
íà âûñîêîì ìåñòå, è å¸ - Ìûçó áûëî âèäíî äàëåêî â
Ëàòâèþ. Ýòî â ãîëëàíäñêîì ñòèëå ïîñòðîåííàÿ âåòðÿíàÿ ìåëüíèöà èç ãðàíèòà è å¸
ñîõðàíèâøàÿñÿ ÷àñòü , ñåé÷àñ åäèíñòâåííàÿ óíèêàëíàÿ ÷àñòü ìóíèöèïàëèòåòà Õààíüÿñêîé çåìëè.
Âîäÿíàÿ ìåëüíèöà èçâåñòíàÿ Mäe-Murati veski1,ïîñòðîåííàÿ ñåìüåé áàëòèéñêèõ íåìöåâ Lutz.
http://www.haanja.ee/upload/fck/RUUSMaE.pdfLutsumõisa1 Rajatud Baltisakslase Aleksander Lutzu poolt
esimese EW ajal. Prooviti linakasvatust,
tõrvakeetmist, katsetati veskite ja meiereiga,
perenaine tegeles õmblustööga. Teise
Maailmasõja puhkedes lahkuti Saksamaale.
Asub endises Vana-Laitsna vallas. Talu juurde
viiva tee kahele poole on omal ajal istutatud
tammed. Taluaseme juures vana õunapuuaed ja
maja taga vanadest lehtpuudest park.
Tuuleveski Muratis1 Tuulik on ehitatud baltisakslase Voldemar Lutzu
poolt 1870-75, hiljem rentis selle Jaan Melsob
hinnaga 300 rbl aastas. Tuulik lõhuti osaliselt
1905. a kui kahtlustati spioone ja luurajaid,
kuna oli kõrge koha peal ja paistis kaugele
Lätimaale. Hollandi tüüpi maakividest tuuliku
säilinud osa on ainulaadne Haanja valla maadel.
Mäe-Murati veski1 Vesiveski kuulus baltisakslaste Lutzude
perekonnale.
