fast191 написал:
[q]
[/q]
Здесь данные ономастики и видно что имена менялись, всё с чем-то было связанно.С годом , с властью.
Если при какой-то власти поменял фамилию и получил корочку, документ что ты гразданин той страны, то всё.Если сам не будеш показывать свидетельство о рождении (где писали нацию, то никогда ник-то и не будет писать в документах нацию, пишут гражданин....)
Моя мама в 16 лет, это был 1956 год, должна была быбрать нацию, по маме русская или по папе финн, и разумеется тогда было важно быть русским, но в 1992 году когда решила всё же поехать жить в Финнляндию, то пришлось доказывать нацию и искать документы.И на сегодняшний день живёт в Финляндии как этническая финнка, в старом паспорте нация русская,а гражданство эстоннское.
http://www.slideshare.net/Keel...0-aastatelNimede eestistamine 1920. 1930. aastatel
Presentation Transcript
Nimede eestistamine 1920.–1930. aastail Kais Allkivi Sandra Sultsing
Perekonnanimede panek Eestis
Koos pärisorjuse kaotamisega
Liivimaa talurahvaseadus 1819: kõik peavad saama ristinime järele liignime
1835. aastaks said perekonnanime kõik eesti talupojad
Kokku ~41 000 perekonnanime
Oma-, võõr- ja segakeelsed
Hrl nimi- ja omadussõnad, nim v om käändes
Venestamine ja saksastamine
1840. aastail vene usku minek – nimede venepärastumine
Luterlaste nimed saksastusid
1853–1913 domineeris nimede saksastamine
20. saj algul rahvustunne tugevnes
Tsaaririigi ajal nimevahetus keerukas ja kulukas
Esimene tõuge nimede eestistamiseks
Perekonnanimede seadus 1926 – perekonnanimekohustus
1927 – vene nimede õigekiri
Perekonnanimede muutmise seadus – õigus muuta nime, kui võõrapärane kuju ei meeldi
Perekonnanimede korraldamise seadus 1934
Riigivanema dekreet
Põhjused ja ajendid nime muutmiseks
Toimingud, mida tuleb nimemuutmisel teha
Muutmise üle otsustas siseminister
Perekonnanimede korraldamise seadus 1934
Perekonnanime muutmise põhjused seaduses:
võõrakeelne kuju
halb või labane tähendus või halb kõla
soov eristada perekonnanime, kui see on liiga laialt tarvitusel
soov hoida alal sugukonnanime
soov mitmest perekonnanime teisendist tarvitada ainult üht perekonnanime
Muud põhjused, mida siseminister peab mõjuvaks
Perekonnanimede korraldamise seadus 1934
S ooviavaldus es pidid olema andmed perekonnaseisu kohta, naise ja laste nimed
P õhjus, miks nime soovitakse muuta ning uus nimekuju
R egistreerimise kulude ees tuli tasuda 5 krooni
Perekonnanimede korraldamise seadus 1934
Uueks perekonnanimeks ei tohtinud olla:
tuntud tegelase või sugukonna perekonnanimi
kaitseregistrisse kantud nimi
halva/labase tähenduse või kõlaga nimi
l iiga laialt tarvitusel olev nimi
Eestikeelse te perekonnanimede kirjapilti parandati
Kõik nimesoovi avaldused avalda ti Riigi Teatajas
Nimede eestistamise kampaania 1935
Nimede eestistami ne kerkis päevakorda 1930. aasta i l
Eesti perekonnanimede järgi võimatu rahvust määrata – suur osa kaal saksakeelsetel nimedel
Eestistati võõrapäraseid nimesid
Vahetati välja halvakõlalised eestikeelsed nimed
Nimede eestistamise kampaania 1935
Soovitused nime muutmisel:
nimi kodukoha järgi
e estipärased perekonnanime lõpud -stu, -sto, -maa, -soo, -väli
Nimede eestistamise kampaania 1935
Nimede kaitseregister:
1934 – määrus laialt tarvitusel olevate perekonnanimede kohta
kaitseregistrit pidas siseminister
registrisse said kanda need, kes olid oma perekonnanime eestistanud pärast 19. dets 1919
Nimesid sai anda vaid registrisse kantud inimeste sugulastele
Nimede eestistamise kampaania
Oma nime muutis u 210 000 inimest
1918–1935: nimede eestistamisi u 11 000
1936: u 23 000
1939: u 6000
Nimede eestistamise kampaania
Saksapärastest nimedest loobumine
L oobuti nimedest, mis omasid lõppe -mann,
-son, -berg, -baum, -stein, -land
A sendati eestipäraste nimelõppudega:
-mann –> -maa
-son –> -soo
-bach –> -oja; -jõe
-berg –> -pärg; -mäe, -mägi
Nimede eestistamise kampaania
Halvakõlalistest nimedest loobumine
H alvakspaneva kõla või pilkevarjundiga eestikeelsed nimed
Loomanimelised perekonnanimed: Oinas, Härg, Pull, Kass, Elevant, Ani, Kits
A uk-lõpulised: Sopaauk, Karuauk, Saviauk, Karvaauk, Räimaauk
P ilkavad: Sarvik, Tont, Koll, Käkk, Mats, Punn, Raisk, Lenin
Nimede eestistamise kampaania
Eesnimede korrastamine
K ui mõnda tähe hääldatakse pikalt, siis kahekordselt välja kirjutada
V õõrtähtede väljajuurutamine
M itteomased täheühendid: th , ph
N aiste ja meeste nimede eristamine
Võõrapärane nimi Soovitatud eestikeelne kirjapilt Nimekandja sugu Abel, Avel Aabel m Ado Aadu m Alice(Alissa) Aliis n
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Pühalepa vallavalitsuse isikutunnistuste register 01.04.1939–28.10.1940
Vallaelanike perekonnanimede muutused aastail 1935–1940
Nime muutis (enamasti eestistas) 46 peret
Enamik uutest nimedest inspireeritud loodusest
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Mann-lõpud asendati ma-/maa-lõpuga: Koger mann – Koger ma , Holl mann – Aarde maa
Tähenduslikud perekonnanimed tõlgiti
täielikult, nt Johannisbeer – Sõstar
osaliselt, nt Al berg – Alt mäe
Tõlkimisest sagedamini sarnasuspõhimõte –
kattusid esisilbid või esimesed tähed: Saue r –
Saue , Va ldmann – Va arik, Le ufeld – Le ivalt
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Vahel jäi samaks ainult nime esitäht: S ikkel – S ammal, R ebel – R ohumaa, A htsing – A vasaar, V olens – V arjula
Uuel ja vanal nimel puudus nii tähenduslik kui
ka sarnasuslik seos: Espenbaum (tlk haavapuu) – Randviir, Ahrenschild – Soosõru, Pilder – Marjapuu, Leiko – Ristmägu
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Algusest kaotati h-täht: H arusoo – Arusoo
Algusest kaotati eesti keelele ebatüüpiline konsonandiühend: Spr iit – Pr iit
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Eestistamine ei olnud:
vana kirjaviisi asendamine uuega: Villo – Vilu
Nigu – Tammekivi (vulgaarne tähendusseos?)
murdeline Perijal – kirjakeelne Pöial
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Sugulased võtsid erinevad perekonnanimed:
Ebrok – Lepamets/Tammeleht
Hellmann – Heinma/Helisma
Pruer – Pärna/Pruunlepp
Treimann – Lahe, Uuspõld
Nimede eestistamine Pühalepa vallas
Sugulaste perekonnanimed ühtlustusid
Helman/Hellmann – Heinma
Johannesbeer/Johannisbeer – Sõstar
Leifeldt/Leufeld – Leivalt
Perekonnanime muutumine Kaisi suguvõsas
Hallkivi – Allkivi
Ebrok – Lepamets (1938)
Alla – Ala (1940)
Perekonnanime muutumine Sandra suguvõsas
Täder (Tädder) – Teder (1936)
Perekonnanimede andmebaasid
Onomastika-1 – rahvarände jälgimine onomastilisel meetodil, rändeprotsesside ülevaade
Onomastika-2:
ülevaade kõigist Eesti vabariigis 1918–1940 muudetud nimedest
andmed Riigi Teatajast
andmebaas jagatud kahte ossa: 19. saj algul pandud perekonnanimed ja 1920.–1930. aastail toimunud nimevahetused
Kust veel infot leiab?
Saaga – ajalooarhiivi andmebaas
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna arhiiv
Ettekande põhiallikad:
Must, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio.
Pühalepa Vallavalitsuse isikutunnistuste register 1939–1940 . Eesti Riigiarhiiv , f. 4320, n. 1, s. 2.
Riigi Teatajad aastaist 1925–1938